Projekti finantseerimine:
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Kohaliku omaalgatuse programm
Toetajad:
Eesti Vanausuliste Koguduste Liit
Tartumaa Vanausuliste Kultuuri-ja Arendusühing
Tartu Ülikooli vene keele õppetool
Peipsiveere Arengu Sihtasutus
Raamatu "Eesti vanausuliste ajaloost ja kultuurist" väljaandmine ning osa kogutud materjalist veebilehele paigutamine lõpetab töö projekti "Vene vanausuliste kultuuriuuringud" kallal. Projektis osalesid Tartumaa Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Tartu Ülikooli vene keele õppetool ning Venemaa eksperdid. Projekti juhiks oli Tartumaa Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu esimees Pavel Varunin. TÜ vene keele õppetoolist osalesid projektis prof. Irina Külmoja, lektorid ja teadurid Katrin Karu, Oksana Palikova, Anūelika Đteingold. Ekspertidena olid kaasatud Jelena Agejeva, arheograaf ja vene vanausuliste raamatukultuuri spetsialist ning murdeuurija, Venemaa TA V. V. Vinogradovi nimelise Vene Keele Instituudi vanemteadur Olga Rovnova. Projekti finantskorraldus oli Marina Varunina hooleks.
Projekti 1. etapil peeti loengukursus "Sissejuhatus vene murrete uurimisse" valmistamaks ette ajaloo- ja murdematerjali kogumist. Peale vene murrete ja murdeuuringute käsitleti selles ka vanausuliste ajalugu ja traditsioone. Korraldati ka konsultatsioone murdematerjali kogumisest ning murdekoguja eetikast ekspeditsioonis osalejatele.
Vastavalt projekti kavale uuris J. Agejeva vanausuliste kogudustes ja Eesti Ajalooarhiivis vanausulistega seotud dokumente. Mõned neist (nt fondist 291: Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1783-1801, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner 1801-1876) avaldatakse raamatus ja veebilehel. Samas ootavad veel väga paljud arhiivifondid uurimist.
2003. a. aprillis toimus esimene murdekogumisekspeditsioon Varnja külasse, sellele järgnesid ekspeditsioonid Kolkjasse, Uus-Kasepääle, Kallastele ja Mustveesse. Mõnes kohas käidi korduvalt, kuna murdematerjal osutus rikkalikuks (nt Varnjas, Kolkjas, Kasepääl). Kogumisretked kestsid novembrikuuni. Salvestati ligi 50 tundi eriteemalisi murdetekste: vanausuliste identiteedist, keele iseärasustest, tavadest, perelugudest jms. Huvi pakkusid ka jutustused vanausuliste ja Peipsiääre ajaloost, muistendid ja legendid, osa neist polnud murdes. Keelejuhtideks olid enamasti 70-aastased või vanemad, kuna nooremate inimeste keeles leidub vaid üksikuid murdesugemeid. Oluliseks osutus ka keelejuhtide haridustase, mis oli otseselt seotud murdeelementide olemasoluga kõnes. Ka linnades (Mustvees, Kallastel) on murdenähtused säilinud vähemal määral.
Veebilehel ja raamatus jagunevad murdetekstid olenevalt temaatikast. Tekste on avaldamiseks ette valmistanud Olga Rovnova, Oksana Palikova, Katrin Karu, Anūelika Đteingold ja Irina Külmoja. Murdetekstid on esitatud lugejale maksimaalselt lihtsustatud kujul. Foneetilistest iseärasustest peegeldub vaid reeglina rõhueelses silbis esinev jaatamine, st iga vokaali asemel hääldatakse 'a' (˙ęāíüå: ņ˙ņōđā) ning proteetiline j asesõnades (ķ éčõ) ja proteetiline č mõningates verbi- ja nimisõnavormides (ėāōü čøëā, īķä čđæč). Rõhuasetus märgitakse ära vaid võmalikel kaksiti mõistmise juhtudel. Kõik nimed tekstides on muudetud.
Projektist osavõtjad väljendavad siirast tänu oma keelejuhtidele, kellel jätkus aega, kannatust ja mõistvat suhtumist uurijatesse ja uuringutesse. Suurim tänu kuulub Apollinaria Repkinale ja Zoja Kutkinale, kes aitasid keelejuhte leida. Aitäh kõigile külalislahkuse eest!
