Tartumaa Vanausuliste Kultuuri ja Arendusühing.

Pavel Grigorjevits ja Pavel Petrovits Varuninite initsiatiivil loodi 9. Juulil 1998.a. Tartumaa Vanausuliste Kultuuri ja Arendusühing. Ünihgu põhieesmärgid nähtuvad juba selle nimetusest. Üheks peamistest ülesannetest on Peipsimaa vanausuliste hääbuvate ja unustusehõlma vajunud traditsioonide taaselustamine.
Ühing alustas tegevust templipüha (kodukiriku päeva) ettevalmistamisest Kallaste Jumalaema Lahkumise kirikus. Kuni 1940. Aastani olid traditsiooniks kõigi Eesti vanausuliste koguduste ühised jumalateenistused niisuguste pühade tähistamiseks ühes Peipsimaa kirikutest. Jumalaema lahkumise päev Kallastel, Kolmainsus Mustvees, Peetruse päev Piirissaarel olid sõjaeelse Peipsimaa elulahutamatuks osaks. Nendest pühadest osavõtjad ja pealtnägijad on ikka soojalt meenutanud sealset ühtsuse, ühise pere tunnet, hingestatust. Niisuguste ürituste olulisuse tunnetamine viis mõttele selle traditsiooni taaselustamisest. 29.aug.1998. aastal toimus Kallastel Püha Jumalaema lahkumise püha. Osa võtsid kõik Eesti 11 kogudust. Pidulikku päeva austasid osavõtuga vabariigi peaminister ja haridusminister. Valitsus kinkis Kallaste linnale vapi ja lipu. Lipu pühitses vanim hingekarjane Vaimuliku Komisjoni esimees Venedikt D. Selgitski. Sündmus Kallastel leidis laialdast vastukaja kohalikus ajakirjanduses ja televisioonis. 1998.aastal tegeles ühing vanausu-alase perioodika ja vaimuliku kirjanduse hankimisega, organiseeriti laste kirjavahetust välismaiste usukaaslastega ja tehti palju muudki. 1999.a. algust tähistas kristusekuulutajate kauni traditsiooni taassünd Kallastel. Samal aastal hakkas ühing välja andma ristimistunnistusi Eesti koguduste tarbeks; osutati abi õpikute hankimisel jumalasõna tundide jaoks Kolkja külas. Sõprussidemete loomine vanausu uurijate ja teadlastega lõi ühingule võimaluse mõlemapoolseks kasulikuks koostööks Peipsimaa vanausu arendamisel. Et kinnistada saavutatud kiriklik-ühiskondliku elu üldist hoogustumist, mis järgnes Kallastel toimunud püha tähistamisele ja ühingu kogu tegevusele, võeti vastu otsus organiseerida Piirissaarel Ülemapostlite Peetruse ja Pauluse püha tähistamine. 11.juulil 1999.a. võttis saar vastu kõigi
Eesti koguduste esindajaid, külalisi Riia Grebentsikovi kogudusest, teadustöötajaid Moskvast ja Eestist, valitsusametnikke ja ajakirjanikke. Ühingu korraldatud püha Piirissaarel leidis äramärkimist nii kohalikus kui välismaises meedias. Eesti rezissöör Peeter Simm näitas seda oma tõsielufilmis. Üks ühingu edukamaid ettevõtmisi 1999.aastal oli bukleti “Vene vanausulised Eestis” väljaandmine. See oli esimene vanausuliste väljaantud teabetrükis peale 1940.aastat. Buklett sai ilmuda vaid tänu Netherlands MATRA-KAP Programme for Estonia toetusele. Aasta lõpus alustas ühing kirikuslaavi keele tunde Kallaste kirikus. Õpetas jätkus 2000.aastal. järgmine sündmus Eesti vanausuliste elus oli rahvusvaheline konverents “Vene vanausulised välismaal”. Konverents korraldati ühingu ja Tartu Ülikooli vene keele õppetooli ühisjõul. Kokku tulid kohalikud vanausulised, samuti teadlased Eestist, Leedust, Lätist, Venemaalt, Poolast ja Saksamaalt. Tartu Ülikool andis välja konverentsi materjalide kogumiku. Esmakordselt kohaliku vanausu ajaloos toimus teadlaste ja vanausulistel mõista oma tähendust ja kohta vene kultuuris. Jätkus kohalike vanausu traditsioonide taastamine; mõistes tähtpäevade austamise vajalikkust, korraldas ühing järgmise püha. Kolmainsuspäev ja Mustvee kiriku 70.aastapäev kutsus kõik Eesti kogudused taas Mustveesse. Rohkearvulisi külalisi saabus kogu Eestist. Hea uue traditsioonina viibis järjekordselt kohal ka Nizni Novgorodis väljaantava ajalehe “Staroobrjadets” toimetaja Sergei Rudakov. 25.juulil 2000.a. külastas ühingu kutsel Peipsimaad Oregoni ülikooli professor Richard Morris, tuntud vanausu uurija, osavõtja paljudest teaduslikest ekspeditsioonidest vanausuliste asualadele Venemaal ja Ameerikas. Professor Richard Morris esines Kallaste kogudusele, pigas loengu ja näitas filmi, külastas kõiki Peipsimaa kogudusi ja tutvus nendega.
Röövimisjuhtumite tõttu tuli ühingul tegelda palvemajade turvalisuse tagamisega. 2000.a. lõpuks suutis ühing selle probleemi mõne pühakoja jaoks osaliselt lahendada. Käesoleva aasta alguses organiseeris ühing Tallinna koguduse 70.a. tähistamise. Arvestades koguduse koosseisu, kuupäeva tähtsust ja usukaaslastega vennalike suhete vajadust, kutsuti pidupäevale A.F.Karatajev koos lauljatega Riia Kristuse Ristimise kogudusest. Jaanuaripidustuste lõpetamisel istuti koos lauas, arutati Eesti ja Läti vanausuliste ühiseid vaimseid probleeme. Teravalt on päevakorral vana noodikirja järgi laulmise taaselustamine, kuna elust lahkuved viimased selle iidse kunsti oskajad. Sellega seoses kutsuti Eestisse k.a. aprillis koor “Voskressenie” Daugavpilsist. Aleksei N. Zilko, Läti Vanaõigeusu kiriku Kesknõukogu esimehe juhatusel esines koor kõigis Eesti kogudustes. Koori külaskäigu kulminatsiooniks oli kontsert TÜ Ajaloomuuseumi (Toomkiriku) Valges saalis. Käesoleval ajal on ühing tänu Netherlands MATRA-KAR Programme for Estonia toetusele suutnud luua Eesti vanausuliste kodulehekülje Internetis.